See on kõikjal! Isegi su p*rse all.

Tekitame alatihti enesele teadmata loodusele kahju. Kõikjal leidub plasti ja plasttooteid. Kuid kas Sa tead, mis kõik on plastist valmistatud?

Tõsiselt, seda on kõikjal



Vaata enda ümber ringi — kas sa oskad nimetada viis eset, mis poleks tehtud plastist? Võibolla silmitsed joogiklaasi — see pole tõesti plastist. Ehk mõtled, et su puidust diivanilaud ei sisalda plasti? Sel juhul Sa kahjuks suure tõenäosusega eksid. Ilmselt hoiavad lauda koos plastist seibid võin pehmendavad selle hõõrdumist põrandaga kummist jullad — ka need on plastist. Ilmselt on sul jalas venivad aluspüksid, ehk istud mõnusal pehmel diivanil ja loed seda blogipostitust uhiuue iPhone’ga. Need kõik on plastikust pungil. 


Sa elad plastiku sees



Enamik mööbitööstuses armastatud materjalidest on plastisegu. Kuna plast hävineb kaua, on see ideaalne — inimesed saavad sedasi oma istumisalust võimalikult kaua nautida ja seda minimaalse kuluga. Samas kui naturaalsed materjalid nagu nahk eelavad hooldamist, et sama efekt saavutada. Lisaks teeb plast materjali puhastamise palju lihtsamaks.

Ka riiete osas pole plastist pääsu. 69% moetööstuses kasutatavast tekstiilist on sünteetiline. Enamik mõnusaid pealtnäha looduslikke riideesemeid on puuvilla ja mingi sünteetilise aine segu. Ehk on Sinu lemmiku T-särgi peale trükitud tekst või kena pilt. Ka see on plastikust. Sinu tossutallad, tossupaelad ja nende otsad, niit Su teksades ja Sinu veekindel jope. Need kõik on plastikust. See ongi peidetud plast. 


Kõik on plast, armastan plasti. Tahan olla plast. – Andy Warhol

Tehnikavidinad ka



Põhimõtteliselt igas elektroonilises seadmes on rohkem plastikut kui elektroonikat. Hetkel on kasutusel umbes 500 000 eri polümeeri, millest umbes 470 000 on kasutusel tehnikaseadmetes. Kui hakata täpsemalt vaatama mõnd nutividinat, näiteks sülearvutit, võib väljast näha vaid plastikut (isegi ekraan on plastikust). Kui võtta seade lahti, on ka seal näha pea kõikjal vaid plastjuppe. 

Ka kõik muu vähegi tehniline on valdavalt plast. Autod võivad küll tunduda enamjaolt metallist, kuid see on eksiarvamus. 50% autojuppide ruumalast on plastik. Plastist on need peened valged tahvlid, millele saab markeriga kirjutada, plastik on igas kui viimases kodutehnika seadmes, isoleerijana kõikjal, kus jookseb vähegi tugevam vool jne.


Isegi plastkaardid…



Enamikul meist pole aimugi, mis mõju võivad avaldada loodusele pealtnäha süütud plastikkaardid. Keskmine eestlane omab umbes kaheksat erinevat plastikkaarti erinevateks toiminguteks ning vahetab need kuskil iga nelja aasta tagant välja. Seega tekib Eestis meie eluea jooksul kaartidest kokku 910 tonni jagu plastikreostust.

Teine aspekt on muidugi see, et kui palju aparaate kogu kaardisüsteemiga kaasas käib — nagu eelnevalt tehnikaseadmete kohta mainitud, on need kõik plastikut täis. Üks tavaline kaardivalidaator on vähemalt paarsada grammi plastikut ja need on igas poes, kohvikus ning igas muus kohas, kus on kaardimakse või kliendikaart.


Kuidas ikkagi saab edasi?

Mis siis alternatiiv on?



Lihtne vastus on ära kasutada juba olemasolevaid variante, et mitte toota juurde uut reostust. 

Tekstiil


Uusi riideid valides võiks eelistada looduslikest materjalidest valmistatud tooteid. Näiteks täispuuvillast valmistatud rõivad on ehk vastupidavamadki kui sünteetilistest materjalidest riideesemed. Tuleks ka vaadata, et uue pusa peal poleks trükiseid, sest ka need on plastikust.

Veelgi parem variant oleks osta hoopis kasutatud riideid, sest nii annad vanale tootele uue elu ning väldid uue prügi tootmist.

Tehnika


Kahjuks tehnika puhul lihtsat lahendust ei ole. Kuna põhimõtteliselt iga vidin, mida kasutad, on plastikust pungil, saab sellist plastikreostust vähendada vaid tarbimise vähendamisega. See tähendab, et mida paremini hoiad oma seadmeid ning mida kauem lükkad edasi uue telefoni ostu, seda vähem plastikureostust leiab aset.

Kaardid


Üks osa mõttetust kaardimajandusest on küll vana kaardi uue vastu vahetamine, kuid siiski reostab ka kaartide kaotamine, mispuhul need suure tõenäosusega jäävadki lihtsalt aastasadadeks loodusesse. Väga vahva oli näha SEB panga maisist kaardi projekti, mille abil vähendatakse plastiku sisaldust ISIC kaartides lausa 82 protsenti. Sedasi saab SEB aidata kaasa mitme tonni vähema plastiku jõudmisele loodusesse. Siiski jääb alles mingisugune resotus, mispärast loomegi me Konnekti.

Enamikes tänapäeva telefonides on juba olemas NFC kiibid või saab ära kasutada teisi telefoni funktsioone nagu kaamera, et QR-koode lugeda. Konnekti nägemus on, et plastikkaarte poleks vaja enam üldse toota ja kaardi saaks kohe pista telefoni, ilma et oleks vaja füüsilist kaarti. Nii kasutame maksimaalselt ära olemasolevaid ressursse ja ei pea tootma mõttetut lisaprügi.

Share on facebook
Share on linkedin
Share on whatsapp
Share on telegram

Loe veel

Kasutaja maksab poes telefoniga.

NFC või QR? Ehk kuidas töötavad mobiilsed rahakotid?

Kindlasti oled kuulnud mitmest võimalustest, kuidas kasutada enda nutiseadet kui rahakotti – Apple Pay, Google Pay, mTasku või muu. Aga kuidas need töötavad? Kuidas need erinevad? Miks on üks parem kui teine? Siin postituses jagangi, kuidas sellised nutimakse rakendused päriselt töötavad.

mÕpilaspilet laua peal

Raffale. Kuhu on jäänud mÕpilaspilet?

Me ei jaksa enam lubadusi murda. Me ei jaksa enam lubada, et mÕpilaspilet tuleb “varsti” ning saada teada, et arendus kestab veel mitmeid kuid. Kõik, kes on jälginud Konnekti tegemisi, teavad, kui pikalt me oleme seda lubanud.

Lae alla Konnekt

Konnekt läks katki!