NFC või QR? Ehk kuidas töötavad mobiilsed rahakotid?

Kindlasti oled kuulnud mitmest võimalustest, kuidas kasutada enda nutiseadet kui rahakotti - Apple Pay, Google Pay, mTasku või muu. Aga kuidas need töötavad? Kuidas need erinevad? Miks on üks parem kui teine? Siin postituses jagangi, kuidas sellised nutimakse rakendused päriselt töötavad.

Telefonist võimalik kasutada kõiksugu kaarte. Ilmselt oled isegi mobiilist kasutanud pangakaarte, kliendikaarte, õpilaspileteid jms. Aga ilmselt pole Sa kunagi mõelnud, kuidas mobiilsed rahakotid töötavad. (See võib kõlada küll kuiva teemana, aga ma luban, et see on tegelikult täiega lahe.) Tehnoloogiliselt jagunevad need rakendused valdavalt kaheks. Euroopas, USAs ja Austraalias on enamlevinud NFC-ga mobiilsed rahakotid. Mujal maailmas on seevastu populaarsed QR koodiga töötavad lahendused. Kuigi NFC on mugavam ja turvalisem, siis NFC tuge pole arengumaades enamikel telefonidel. Seal kasutatakse lihtsamaid alternatiive, mis töötavad kõikidel seadmetel.



NFC? Mis see on?

Enamik mobiilseid rahakotte, millega Sa tuttav oled, töötavad sarnaselt. Võtad poes telefoni välja, avad vastava rakenduse ja piiksutad tuvasti juures. Mõnel puhul paned telefoni vastu kleebist. Mõlemal juhul töötavad need tegelikult samamoodi. Tegemist on NFC (near field communication) tehnoloogiaga ehk eestipäraselt lähiväljasidega. Kuigi selle nimi võib kõlada väga ulmeteaduslikult, siis kasutab NFC täiesti argiseid raadiolaineid. Kui võtta kaks kiipi, millest vähemalt ühel on sees elekter, ja panna need üksteise vastu, siis töötavad need kui raadio ning vahetavad omavahel infot. Täpselt nii töötavad mobiilsed rahakotid, kus skaneeritakse telefoniga NFC kiipi, mis on ilmselt poes peidetud vastava kleebise alla (nt mTasku). Telefon loeb kiibi pealt andmed ning edastab need serveritele.



Läheb siiski keerulisemaks

Aga Google Pay ja Apple Pay’ga on lugu veidi keerulisem. Telefonikiip suudab turvalisuse tõttu ainult andmeid vastu võtta ja samamoodi on ka makseterminaliga. Sellepärast on nii minust kui Sinust targemad inimesed mõelnud välja viisi, kuidas telefon suudab teha järgi tavalist NFC kiipi ning makseterminal oskab seda järgi tehtud kiipi lugeda. Nimelt on tegemist HCE (host card emulation) protokolliga, mis on üks NFC eriliike. Aga kuna tegemist on tundliku funktsiooniga, mille kuritarvitamine võib ohtlik olla, on selle kasutus piiratud. Nii Android kui ka iOS seadmed toetavad seda protokolli, aga mõlemad platvormid ka piiravad selle kasutust.



Kasutaja maksab nutikellaga, kasutades HCE tehnoloogiat.
HCE võimaldab maksta ka nutikellaga.





Näiteks ei saa Android telefonidel otse kasutada HCE-d. Selleks, et programmeerija saaks seda funktsiooni rakendada, peab ta operatsioonisüsteemilt paluma, et viimane teeks järgi mingit kaarti. See on päris mõistlik. Süsteem teab täpselt, mida on vaja päris äppidel, aga samas ei luba funktsioone, mida kasutavad kriminaalid. Niimoodi välditakse pahalasi, kes saavad tavalise telefoniga kaarte võltsida. Aga teisalt iOS’i piirangud selle kohta tabasid aasta tagasi meid tõesti suure üllatusena: Apple keelab täielikult kolmandatel osapooltel kasutada HCE protokolli. Nende sõnul on see turvakaalutlustel. See tähendab, et iPhone’il saab ainult Apple Pay’ga viibata makseterminali vastu. (Minu ja Sinu vahel ütlen, et nii Konnekti tiim kui ka paljud teised inimesed arvavad, et tegelikult Apple ei lase HCE-d kasutada, et Apple Pay’l oleks vähem konkurente.)


Aga teisalt iOS’i piirangud selle kohta tabasid aasta tagasi meid tõesti suure üllatusena: Apple keelab täielikult kolmandatel osapoolel kasutada HCE protokolli.



Aga siiamaani ei ole päris paljud sellest kuulnudki. Tegelikkuses on NFC kiibid laialdaselt kasutusel näiteks viipega pangakaartides, hotellide uksekaartides, bussikaartides ja otseloomulikult telefonides. Praegusel ajal on pea iga uue telefoni sees NFC kiip, ilmselt ka Sinu omas. Selle kiibiga saabki Sinu telefon suhelda teiste NFC seadmetega. (Proovi ise järgi ja viipa oma telefoniga üle pangakaardi. On päris suur võimalus, et Su seade tunneb kaardi ära ning reageerib sellele.) Viimastel aastatel on hakatud ära kasutama just telefonides olevaid NFC kiipe ning see lükkas hoo sisse just mobiilsete rahakottide arengule. Nüüd lõpuks on olemas lihtsam, kiirem ja turvalisem alternatiiv tavalisele pangakaardile.



QR koodid? Miks mitte siis NFC?

Nagu eelnevalt mainisin, on QR koodide põhised mobiilsed rahakotid enamasti paikades, kus telefonidel puudub NFC tugi. Näiteks kasutavad Hiinas ülimalt populaarsed rakendused maksete sooritamiseks QR koode. Ja QR koodid tegelikult ongi väga praktilised. Nende tegemine on täiesti tasuta ning igaüks saab neid internetis ise luua. Kui tahta mõnda koodi oma poes leti peale panna, piisab vaid selle välja printimisest – ei ole vaja tellida NFC kiipe, mida on võimatu ise ilma eriseadmeteta valmistada või muuta. Lisaks saab igaüks oma nutiseadmega QRi skaneerida.

Aga vaatamata nende madalale hinnale on QR koodidel mitmeid nõrkuseid, mispärast ongi arenenumates riikides kasutusel NFC. Need on juba oma olemuselt ebaturvalisemad: kuna QR koodid on nii laialt levinud ja neid saab igaüks skaneerida või luua, siis on neid ka lihtsam võltsida. Lihtsalt vanale QR koodile uue peale kleepimisest piisab, et kurikael saaks kasutaja suunata pahatahtlikule veebilehele. Lisaks pole need nii töökindlad kui NFC. Kui Sa oled kunagi proovinud näidata koroonapassi läbi Apple Wallet’i, siis tead kindlasti, kui suur jamamine sellega on. See ei tööta kunagi esimese korraga ja kui sul on mõni väiksem iPhone, siis ei pruugi see üldse töötada. Isegi mitte ekraani suurima heledusega! See on põhjusel, et QR koodi edukaks lugemiseks peab telefoni kaamera nägema enamikke pisikesi ruudukesi. Kui need ruudud on liiga väikesed, liiga kulunud või kui Sul lihtsalt käsi väriseb, siis QR koodi ei loeta ära.
 

Seevastu ei ole NFC-l kumbagi probleemi. Olgugi et need kiibid kasutavad tavalisi raadiolaineid, siis kuna tegemist on spetsiaalse kiibiga, ei ole neid võimalik järgi teha. Need on ka palju töökindlamad. Piisab vaid kiirest viipest ning juba oled Sa tuvastatud. Kuna enamasti on kiibid kaetud kas kleepsu või muu kattega ehk on väliste mõjude eest kaitstud, siis kestavad need palju kauem kui QR koodid.



mÕpilaspileti kasutamine raamatukogus
QRi skaneerides tuvastab rakendus, millises poes, raamatukogus, iseteendindusjaamas või muus kohas Sa hetkel viibid.





NFC + QR = victory!

Põhimõtteliselt on olemas ka kolmas kategooria peale üksnes NFC või QR lahenduse. Mõlemal tehnoloogial on ju ikkagi puuduseid. Seepärast kasutavadki mõned mobiilsed rahakotid mõlemat lahendust. Nii välditakse kummagi variandi kitsaskohti ning tulemuseks on rakendus, mis on mugav, turvaline ja veel enam, mida saavad kõik kasutada.

Üheks näiteks siit kategooriast on Konnekt, mis kombineerib nii QR koodide kui ka NFC kiipide parimad küljed. Rakenduses saavad Tartu õpilased kasutada õpilaspiletit telefonist. Selleks paigaldasime koolidesse kleepsud, mille peal on QR kood ning sees NFC kiip. NFC tagab maksimaalse mugavuse Konnekti kasutamisel ja QR arvestab ka nendega, kellel pole NFC toega telefoni. Neist kumbagi skaneerides tuvastab äpp, millises sööklas või raamatukogus õpilane viibib ning ann. Kui oled Tartu õpilane, siis proovi ise järgi ning lae Konnekt alla Google Play’st või App Store’ist.

Share on facebook
Share on linkedin
Share on whatsapp
Share on telegram

Loe veel

Plastikust pesulõksud

See on kõikjal! Isegi su p*rse all.

Tekitame alatihti enesele teadmata loodusele kahju. Kõikjal leidub plasti ja plasttooteid. Kuid kas Sa tead, mis kõik on plastist valmistatud?

mÕpilaspilet laua peal

Raffale. Kuhu on jäänud mÕpilaspilet?

Me ei jaksa enam lubadusi murda. Me ei jaksa enam lubada, et mÕpilaspilet tuleb “varsti” ning saada teada, et arendus kestab veel mitmeid kuid. Kõik, kes on jälginud Konnekti tegemisi, teavad, kui pikalt me oleme seda lubanud.

Lae alla Konnekt

Konnekt läks katki!